Top 5 EL riiki, mis juhivad päikeseenergia võidukäiku on SAKSAMAA, HOLLAND, HISPAANIA, POOLA JA PRANTSUSMAA.Need riigid moodustavad 74% kogu paigaldatud päikeseparkide mahust Euroopas. Need riigid moodustavad 74% kogu paigaldatud päikeseparkide mahust Euroopas. Tuleb meeles pidada, et tegelikult need 5 riiki moodustavad 57% EU rahvastiku hulgast. Kõige levinumaks meetodiks on PPA (Power Purchase Agreement), mis oma suurte mahtude poolest suudavad pakkuda madalat hinda ning muudav päikeseenergia seeläbi konkurentsivõimeliseks elektrituru hindadega.
Saksamaa on seadnud eesmärgiks paigaldada 98 GW-i jagu päikeseparke aastaks 2030. Aga kliimaeesmärkide täitmiseks on tegelikkuses vaja paigaldada vähemalt 200 GW-i aastaks 2030. Saksamaa on suurendanud riigihangete mahtu, et laiendada taastuvenergia parkide rajamist. Piiranguna nähakse hanke tulemusena kujunevat oksjoni hinda ja pakkujate hulka, mis võib vähendada maapinnale paigaldatud PV-jaamade rajamist.
Suuremat kasvu on näha väiketarbijate hulgas, kes soovivad järjest populaarsemaks muutuvaid elektriautosid laadida rohelise elektriga.
Hispaanias on Euroopa suurim PPA turg 2021. aastal. Enim aitasid kasvule kaasa PPAd ja ettevõtjate projektid. Oksjonite tõttu tõusus 2019. aastal pv jaamade arv. Kasvule aitas kaasa seadusandlus, mis kiirendas päikeseelektrijaamade ja taastuvenergia parkide rajamise dokumentatsiooni protsessi. Lisaks on loodud uus oksjonisüsteem, mis kiirendab veelgi päikeseenenergia levikut riigis.
Hispaania on võtnud eesmärgiks, et 74% elektrist tuleks aastaks 2030 taastuvatest allikatest.
Hollandil on riiklikud toetused (2,1 miljardit), mis peaksid kiirendama päikesejaamade levikut. Piiranguks on elektrivõrgu infrastruktuur ja sobiva maa puudus. Kuna Hollandil on pinda vähe paigaldatakse palju päikesepaneele katustele. Sealt aga tulevad ette piirangud katuse kandekonstruktsioonidele, mis ei ole tavaliselt ehitatud päikeseparkidele vastupidavaks.
Hollandi plussiks on vee peal olevad “hõljuvad/ujuvad” päikesepargid, mida on paigaldatud tööstuslike liivakarjääride pindadele. See omakorda on loonud ettevõtetele hea win-win olukorra.
Holland on võtnud eesmärgiks, et 75% elektrist tuleks 2030. aastaks taastuvatest allikatest.
Poola suureks plussiks on oksjonid ja võrgutasude skeemid. Ja oksjonid on planeeritud ka jätkuvateks aastateks. On tehtud esimene PPA leping. Ettevõtjatel on suur huvi osta fikseeritud hinnaga elektrit. Poola on võtnud eesmärgiks, et 23% elektrist tuleb 2030. aastaks taastuvatest allikatest.
Prantsusmaa soovib ellu viia “tariff supporti”, mis toetaks päikeseenergia arengut. Prantsusmaal on piiranguks sobiva maapinna puudus. Lahenduseks on maapinna + põllumajanduse kombineerimine ehk agrisolar. Prantsusmaal on hulganisti case study-sid, kus päikesepaneelid pakuvad kasutegureid erinevatele tootmisettevõtetele (veinifarmid, kasvuhooned jne).
Prantsusmaal on eesmärk paigaldada 44,5 GW päikeseparke aastaks 2028.
Taanison PPA tõttu turg kasvamas. 2020 aastal aastal on tehtud üks oksjon. Päikeseenergia suurema leviku jaoks vajab elektrivõrk uuendamist.
Kreekason kõige suuremad mured seotud elektrivõrguga. Hetkel on käimas uus 1 GW oksjon. Kreeka piiranguks on sobiva maapinna puudus, mis lubaks ehitada suuri 20-50 MW päikeseparke. Riik on võtnud eesmärgiks paigaldada 7.7 GW päikeseparke aastaks 2030.
Ungaris on käiku läinud taastuvenergia oksjonid. Riigi eesmärgiks on 90% ulatuses süsinikuvaba elektrienergia tootmine aastaks 2030. Lisaks sellele on loota, et varsti hakatakse toetama ka energiasalvestuse süsteemi
Portugalis on riiklikud oksjonid, aga erinevate lubade ning võrguga seotud piirangute tõttu on areng takistatud. Eesmärgiks on paigaldada 9 GW aastaks 2030.
Itaalias on PPA-d väga populaarsed. Piiranguks on maapinnale paigaldatud päikeseparkide keerukas protsess, mille taga on ajamahukas dokumentatsioon ja pikk ootamine. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja, et 2050. aastaks tuleks 240 GW taastuvatest allikatest.
Türgis on tavakodanikul palju piiranguid päikesepaneelide paigaldamisel. Erinevaid riiklikud regulatsioonid, kõrged tasud ja piirmäärad eraisikutele päikesepaneelide paigaldamise arvule. 2019. aastal on võetud vastu 2 seadust, mis peaksid soodustama taastuvenergia arengut. Siiski suurimaks takistuseks on Türgi valitsus ise, kes ei luba uusi päikseparke võrku juurde lisada.
Päikeseenergia arengu takistused ja piirangud
Päikeseparkide arengut piiravad põhiliselt:
- Vaba maapinna puudus
- Nõrgad katusekonstruktsioonid
- Elektrivõrgu piirangud
Euroopas on sobiliku maapinna puudus, et rajada suuri tööstuslikke päikesejaamasid, nt Prantsusmaa ja Holland. Seal, kus maad on vähe nähakse võimalusi päikesepaneelide paigaldamiseks vee peale või põllumajanduses erinevate farmide ning kasvuhoonete kombineerimist. Lisaks võetakse üha rohkem kasutusele kahepoolseid (bifacial) päikesepaneele.
Varasemalt ehitatud hoonete kandekonstruktsioonid ei pea päikesepaneelide raskusele vastu. Samas tuleviku hooned tehakse juba tugevamate konstruktsioonidega ja rangemaid keskkonnanõudeid silmas pidades. Seetõttu on paljudel juhtudel juba hoone projekteerimise etapis arvestatud päikesepaneelidega.
Paljudes riikides on takistuseks üld elektrivõrk ja selle piiratud võimekus lisada juurde uusi elektrijaamasid. Võrkude laiendamine nii jaotus- kui ka ülekandetasandil on võrguettevõtetele märkimisväärselt kulukas. Tegelikkuses kannab need kulud lõpptarbija lisanduvate võrgu ja elektritasude kaudu.
Probleemiks on ka see, et päikese ja tuuleenergia jaamasid ehitatakse kiiremini kui võrk jõuab järgi tulla. Võrgu uuendamise protsess on aeglane, mille projektid on 5 – 10 aastased. See on taastuvenergia sektori jaoks üheks suuremaks takistuseks.
Kokkuvõte
Planeeritakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus päikeseenergiast saanud peamine elektri tootmise allikas, andes koguni 60% kogu energiatarbimise vajadusest. Euroopas paigaldatakse igal aastal 20 GW päikesejaamasid ja seda nii igal järgneval viiel aastal, ütlebInternational Energy Agency.
Taastuvenergia võidukäik jätkub kindlasti ka lähitulevikus. Fakt on see, et iga liikmesriik peab reaalsuses kliimaeesmärkide täitmise jaoks veelgi suurendama oma taastuvenergia kogust. Erinevad direktiivid ja Euroopa Liidu poolne tugi uute lahenduste kasutusele võtuks on olemas. Lühi ja pikaajaliselt võib hoogu aeglustuda hinnatõus ja elektrivõrgu piirangud, aga pikas plaanis on kasv jätkuv.
Kasutatud allikad:
- https://www.pv-tech.org/
- https://www.pv-tech.org/european-solar-under-the-spotlight-europes-other-hot-markets/